Tööõigus – advokaat nõustab ja esindab

Tööõigus – advokaat nõustab ja esindab tööandjat ja töötajat. Õigusabi tööõiguslike dokumentide koostamisel ja esindus töövaidluses.

Advkaadibüroo FINK nõustab ja esindab kliente töösuhtes esile kerkivates küsimustes alates töölepingu sõlmimisest kuni töövaidluseni kohtus.

Mis on tööleping ja millal loetakse tööleping sõlmituks?

  • Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile.
  • Tööandja maksab töötajale töö eest tasu.
  • Tööleping sõlmitakse kirjalikult. Tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest.

Riigikohus on selgitanud, et et töölepingu võib sõlmida kas kirjalikult või kaudse tahteavaldusega, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg. Kaudseks tahteavalduseks sõlmida tööleping tööandja pakutud tingimustel võib olla töötaja tööle asumine. Sellisel juhul on töötajal õigus nõuda töölepingu seaduse § 5 lg 3 järgi lepingu kirjalikku vormistamist. Selleks, et töölepingu saaks töölepingu seaduse § 4 lg 2 teise lause järgi lugeda sõlmituks töötaja tööd tegema asumisega, ei piisa töötaja tööle ilmumisest, vaid tööandja ei tohi ka töötaja tööle asumisele vastu vaielda. Riigikohtu seisukoht on, et töölepingu seaduse § 4 lg-t 4 tuleb tõlgendada selliselt, et töölepingu sõlmimine on võimalik ka muus vormis kui kirjalikult või töötaja tööle asumisega. Riigikohtu selgitustest järeldub, et tööleping on sõlmitud, kui järgmised tingimused on täidetud:  pooled vahetasid vastastikused tahteavaldused (pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega või muul viisil), mille eesmärgiks oli luua töösuhe ja olla lepinguliselt seotud  ning  pooled saavutasid kokkuleppe kõikides olulistes töölepingu tingimustes. (Riigikohtu 19. jaanuari 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-5811, punktid 12.1−12.2)

Millal ei kohaldata töölepingu sätteid?

Töölepingu seaduse § 1 lõigetes 4 ja 5 on öeldud, et töölepingu kohta sätestatut ei kohaldata lepingule, mille kohaselt töö tegemiseks kohustatud isik on töö tegemise viisi, aja ja koha valikul olulisel määral iseseisev. Töölepingu kohta sätestatut ei kohaldata juriidilise isiku juhtorgani liikme ega välismaa äriühingu filiaali juhataja lepingule. Samas on Riigikohus selgitanud, et kuigi üldjuhul ei kuulu juriidilise isiku juhtorgani liikme suhe juriidilise isikuga töölepingu seaduse reguleerimisalasse, ei ole lepinguvabaduse põhimõttest tulenevalt pooltel ka keelatud samaaegselt juhtorgani liikme staatusega olla sama juriidilise isikuga töösuhtes. Muu hulgas võib see olla tingitud töötaja soovist saada suuremaid sotsiaalseid tagatisi. (Riigikohtu 11. septembri 2015. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-25-15, punkt 11).

Võrdse kohtlemise põhimõte

Tööandja peab tagama töötajate kaitse diskrimineerimise eest, järgima võrdse kohtlemise põhimõtet ning edendama võrdõiguslikkust vastavalt võrdse kohtlemise seadusele ja soolise võrdõiguslikkuse seadusele.

Advokaadibüroo FINK annab õigusabi tööõigusega seotud küsimustes:

  • Töölepingu koostamine, töölepingu sõlmimine, töölepingu tingimused
  • Töölepingu lõpetamine
  • Töölepingu ülesütlemine
  • Töötaja ja tööandja õigused ja kohustused
  • Töötaja tootmis- või ärisaladuse hoidmise kohustus
  • Konkurentsipiirangu kokkulepe
  • Töötasu, majandustulemuselt makstav tasu, tehingutelt makstav tasu
  • Varalise vastutuse kokkulepe
  • Töötaja vastutus kolmandatele isikutele tekitatud kahju eest
  • Töövaidlus
  • Võrdse kohtlemise põhimõte

Kui Teid huvitavat teemat ei ole siin mainitud, siis pöörduge julgesti ja ikkagi küsige järele!

Kui Teil on küsimusi, siis helistage +372 501 2205 või kirjutage, kasutades allolevat vormi

[gravityform id=”5″ title=”false” description=”false”]